In the article by Marilyn Jurman, a doctoral student in psychology at Tallinn University, it is discussed how teachers' social-emotional skills, especially self-regulation, affect their stress levels, and it is emphasized that despite teachers having good relationships with their students, they may struggle to cope with complicated situations themselves. (translated)
A study by researchers at Tallinn University shows that group discussions in school improve students' problem-solving skills, as it allows them to develop flexible and context-sensitive thinking. (translated)
Tallinn University junior researcher Katerina Maadla addresses the necessity of translation services in healthcare, emphasizing that language barriers can endanger patients' lives in critical situations and that Estonia lacks an effective systemic healthcare translation that ensures understanding and safety for both parties. (translated)
Tartu Ülikooli teadlased arendavad elektrospinnimise meetodiga uudseid haavakatteid, mis võiksid asendada üle saja aasta vanuseid traditsioonilisi marli põhiseid haavaravi materjale, et aidata ravida kroonilisi haavu kiiremini ja tõhusamalt. #haavakatted #teadus #farmaatsia
Universumi kummalised väikesed punased täpid, mille olemuse üle on astronoomid aastate jooksul mõistatust pidanud, saavad nüüd esimesed seletused Texase Ülikooli teadlaste murrangulise töö tulemusena. #universum #astronoomia #JamesWebb
Ränioru riskikapitalifirma loob San Franciscos uue akadeemia, mis pakub noortele võimalust õppida otse tehnoloogiaettevõtete, investorite ja tippjuhtide kõrval, püüdes liikuda kaugemale traditsioonilisest ülikooliharidusest ning rõhutades ettevõtlust ja iseseisvaid projekte. #tehnoloogia #haridus #ettevõtlus
Tartu Ülikooli raamatukogu teatas, et küberründaja on varastanud andmeid nende e-raamatupoelt, sealhulgas klientide isikuandmeid ja krüpteeritud paroole, ning et nad on peatamisprotseduurid juurdepääsu taastamiseks. #küberrünnak #andmeturve #TÜraamatukogu
Tartu Ülikooli teadlased on välja arendanud uue vereanalüüsi meetodi, mis võimaldab määrata raseduse katkemise geneetilisi põhjuseid, kasutades loote rakuvaba DNA-d, et pakkuda abivajavatele peredele selgemat arusaama ja rahu. #rasedus #vereanalüüs #rasedusekatkemine
Rutgersi Ülikooli evolutsioonibioloog Debashish Bhattacharya selgitas Live Science'ile, et bakterid saavad kuumaga kohanedes haarata keskkonnast teiste eeltuumsete DNA-d ja oma genoomis käigupealt muudatusi teha. #tuliamööb #elutaluvus #teadusuuringud
"Enamik üliõpilasi soovib siiski ennast arendada, mitte vaid hindeid saada. Paljud üliõpilased on ise loobunud tehisaru kasutamisest, kui näevad, et see ei toeta nende mõtlemisoskust,"Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk omakorda leiab, et üliõpilased mõistavad ise AI mõju oma teadmistele üsna hästi. #Tehisintellekt #Ülikool #Haridus
"Meie eesmärk ei ole õpetada tudengeid tehisaru vältima, vaid seda teadlikult kasutama. Tehisaru võib olla väga hea õppimise tööriist, kuid see ei tohiks asendada õppija enda mõtlemist ja sisulist panust. Seda põhimõtet järgime ka kirjalike tööde ja lõputööde puhul,"Tallinna Tehnikaülikooli AI projektijuht Julija Mõnnakmäe ja AI nõunik Kristel Kriisa sõnul on ülikoolide AI-poliitika eesmärk kaasata õpilasi AI-d mõistlikult kasutama. #Tehisintellekt #Ülikool #Haridus
Eesti ülikoolid tuletavad tehisintellekti (AI) kiirele arengule vastates ümber õpikavad ja õppemeetodid, püüdes leida ühtset poliitikat AI integreerimiseks, et edendada õpilaste arusaamist ja oskuste kasutamist, kuid tegelevad samaaegselt ka erinevustele ja probleemidele, mis seotud AI rakendamisega hariduses. #Tehisintellekt #Ülikool #Haridus
"See on protsess, kus on järgitud teatud standardeid ja meetodeid tagamaks, et robot teeb täpselt seda ülesannet, mis talle on ette nähtud, teeb seda õigesti ja nii, et ta ei tekita kahju."Tartu Ülikooli koostöörobootika professori Karl Kruusamäe sõnul eeldab see mõlema osapoole vahel sügavat usaldust. #robotid #usaldus #tehnoloogia
Eestis arendavad teadlased koostööroboteid, mis aitavad kodustes ja meditsiinilistes olukordades, ent nende kasutusele võtmiseks on hädavajalik, et inimesed usaldaksid neid ja mõistaksid nende toimimist, nagu rõhutab Tartu Ülikooli robootika professor Karl Kruusamäe. #robotid #usaldus #tehnoloogia
"Enamiku ameeriklaste jaoks hakkab lolluse mõõt Pärsia lahe sõjaga täis saama ning kui demokraadid ei hakka äärmuslike DEI (diversity, equity and inclusion ehk mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus - toim) loosungitega pasundama, siis nad võidavad vahevalimised,"Tartu Ülikooli politoloogia emeriitprofessor Rein Taagepera ennustab demokraatide võitu. #Trump #vahevalimised #demokraadid
Eneli Kindsiko rõhutab, et Eesti hariduspoliitika peab keskenduma õppetoetuste ümberkujundamisele, et arvestada kõige haavatavamate noorte vajadustega, kes ei saa kõrgharidust alustada pere majandusliku seisundi tõttu. #haridus #õppetoetused #ülikool
Uus uuring Stanfordi ülikoolist näitab, et inimese ajus on kaks eraldiseisvat närvisüsteemi, mis arenevad erinevatest rakkudest ja täidavad erinevaid funktsioone, mis viitab evolutsioonilise kohanduse tõsidusele ning avab uusi võimalusi meditsiinilistes uurimustes. #ajuevolutsioon #närvisüsteem #kaalulangetus
Harvardi Ülikool uurib tehisintellekti võimet iseseisvalt roboteid ehitada, käivitades testi, mis hindab TI agentide oskusi reaalse füüsilise roboti tootmisega seotud väljakutsetes. #tehisintellekt #robootika #HarvardiÜlikool
Archimedes oli oma tahvelarvuti taga, kui Rooma sõdur ta tappis. Kõlab loomulikult? Mitte eriti. Ja ometi võime just sinna jõuda, kui minevikku piisavalt „uuendame“. Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kord, et „aja paatina annab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevased esseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine võiks olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel liigume tollases ajas moodsate prillidega, mugavalt Uberis istudes, ilma hirmuta eksida — ehk ilma riskita, et me ei mõista tolle aja sõnu, mida oleks võinud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Aga mis oleks, kui võtaksime ka tolleaegsed ajalehed ja „uuendaksime“ need? Ja miks mitte teha tolleaegsetele reklaamidele rebranding, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is? Miks siin peatuda? Võiksime uuendada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedes tapeti Rooma sõduri poolt ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat tegi. Põhiidee jääb samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „uuenda“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teisiti selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme ees üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vana autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „uuendavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevasedEssees #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #UuendatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #EestiMaa #Estonia #Kirjandus #Ajalugu
Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning koos nendega arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kunagi, et „aja paatina lisab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevaesseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine oleks võinud olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel teeme selle jalutuskäigu tänapäevaste prillidega, mugavalt Uberis istudes, kartmata eksida — ehk kartmata mitte mõista tolle aja sõnu, mida oleks saanud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Mis oleks, kui võtaksime ka tolle aja ajalehed ja „ajakohastaksime“ need? Ja ehk peaksime ka tolleaegsed reklaamid rebrand’ima, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is. Miks siin peatuda? Võiksime ajakohastada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedese tappis Rooma sõdur ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat lahendas. Põhiidee jääb ju samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „ajakohasta“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teistmoodi selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme all üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vanemat autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „ajakohastavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevaEsseede #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #AjakohastatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #Kirjandus #Ajalugu
