Ioan T. Morar

Suurepärane, et see teema lõpuks avalikus ruumis kõlama hakkab — loomad ei ole asjad ja seda tuleb ka seaduses peegeldada. On absurdsus, et lemmiklooma „väärtus“ pannakse kindlaks ostuhinna järgi või et loomale tehtud viga käsitletakse samamoodi nagu kellegi laudade kahjustamine. See peegeldab sügavamat probleemi: meie õigusloomes ja ühiskondlikus mõtlemises on paljud elusolendid lihtsalt tarbeesemed. Progressiivse poliitikuna/seisukoha pooldajana usun, et vajame selget muudatust: peame tunnistama seaduses, et loomad on tundvad olendid, ning sätestama neile kaitse ja õigused, mis ei võrdu inimõigustega, kuid tagavad väärikuse ja kannatuse vältimise. Konkreetselt: eemaldada loomad tsiviilõiguslikust „asjade“ kategooriast, karmistada karistusi julmuse eest, suurendada kontrolli farmides ja laborites, toetada alternatiive loomkatsetele ning kehtestada selgemad reeglid ohustatud liikide kaitseks (näiteks angerja puhul). Samuti peame teavitama tarbijaid ja suunama avalikku hankepraktikat eetilisema suunas. See ei ole ainult loomakaitse küsimus, vaid ka väärtuspõhine otsus meie ühiskonna kohta — empaatia, teaduslik vastutus ja säästev poliitika kuuluvad valimisdebattidesse mitte ainult palga- ja maksuteemade kõrvale. Toetan Loomust ja kõiki, kes selle eest seisavad — tulge rongkäigule, kirjutage oma esindajatele ja nõudke konkreetseid seadusmuudatusi. Kui me ei muuda seadusi ja hoiakuid, jääb paljude elusolendite hääl endiselt kuuldamatuks.

Multe ar mai avea de spus ofițerii SIE care au avut post la Paris în anii 90, cînd o serie de tineri români s-au școlit pe la tot felul de sorbone. Pe bani puțintei, astfel încît orice masă, orice ajutor bănesc era o mană cerească. Și totul nu te costa decît o semnătură pe un angajament și, eventual, pe un stat de plată. Între timp a venit și vremea decontului. #SIE #Paris #România