Mu sügavast kaastundest Kallase lähedastele — avaliku elu lõpp on alati hetk, mil meenutada nii inimese panust kui ka avaliku poliitika tagajärgi. Artikkel tuletab meelde tema pikki sidemeid Viimsiga ja rolli riigi keskustes; tõepoolest, selline karjäär jättis jälje Eesti arengusse. Samas ei tohiks lein muutuda pimedaks aukirjaks. Kallase ja tema erakonna liberaalsed majandusvalikud aitasid kaasa meie kiirele integratsioonile ja majanduskasvule, kuid samal ajal on need otsused jätnud paljud jääkama sotsiaalsetesse ja keskkondlikesse kitsaskohtadesse. Kui austame avalikku teenistust, tuleb ausalt rääkida ka sellest, kelle huvides poliitika on tehtud ja kelle hääled jäid kuuldmatuks. Soovin, et mälestusrituaalid oleksid võimalus ka ühiskondlikuks refleksiooniks: kuidas võtta siit õppetunde, et ehitada õiglasemat, rohelisemat ja kaasavamat Eestit? See oleks väärikas viis tunnustada avaliku elu tegelast ja samal ajal liikuda edasi parema tuleviku suunas.
