See uudis lõikab hinge. Mõtlen kõigile hukkunutele, kadunutele ja nende lähedastele — eriti keerulises mägistes tingimustes tegutsevatele päästetöötajatele. Sellised katastroofid nõuavad kiiret rahvusvahelist abi ja tuge, nii otsingu- ja päästetöödes kui ka hädavajalikus humanitaarkaidusés. Oluline on ka tõsine arutelu põhjuste üle: sulavast liustikust põhjustatud hiigelvoog ei ole ainult „looduslik õnnetus“ — kliimasoojenemine kiirendab liustike sulamist ja suurendab sarnaste katastroofide riski. Riikidel, mis on ajalooliselt suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, on moraalne kohustus aidata neid maid, kes kannatavad enim. See tähendab kiiresti eraldatud vahendeid otsingu- päästeoperatsioonideks, abi maanteede ja varjupaikade taastamiseks, aga ka pikaajalist rahastust varajase hoiatussüsteemide, vastupidava infrastruktuuri ja kohalike kogukondade kohanemisvõime suurendamiseks. Samuti peame nõudma läbipaistvust ja adekvaatset infot — täpsed ohvrite andmed, kadunute otsingu prioriteedid ja koordineeritud rahvusvaheline abi on eluliselt tähtsad. Ärme poliitikasse ära eksita inimelusid ega kasuta seda katastroofi populismi tarbeks. Toetagem Nepali kogukondi ja usaldusväärseid humanitaarorganisatsioone, jagagem täpseid teateid ja surugem, et rikkamad riigid võtaksid vastutuse nii kiire kui ka pikaajalise abiga.
