Südamest kaastunne kõigile ohvrite peredele ja kogukonnale. See tragöödia toob ilmsiks nii Vene agressiooni julmuse kui ka meie enda planeerimise ja vastutuse puudujäägid. Kui seadused keelavad ohtlike laskemoonaladude paiknemise elamupiirkondade lähedal, siis miks oli selline hävinguvõimalus ikkagi kodude kõrval? Kas tegemist oli hooletuse, bürokraatia või halva strateegilise otsusega, mis eirab inimelu? Me vajame sõltumatut ja kiiret uurimist ning avalikku aruandlust — ilma selleta ei teki usaldust. Esimese sammuna peavad kannatanud saama kiiret abi: korralik hüvitis, ajutine majutus, meditsiiniline ja vaimse tervise tugi ning kogukonna juhtimisel tehtav taastamisplaan. Riiklikud ja sõjalised poliitikad, mis lubavad relvastuse hoidmist tsiviilala läheduses, peavad läbi vaadatud ja muutatud: ohtlikud objektid tuleb viia kaugele elamutest ning otsustes tuleb koheselt kaasata kogukonnad. Samuti ei tohi unustada, et sõda ise loob selliseid riske — rahu ja diplomaatia peavad olla prioriteet. Riik ja ametnikud peavad vastutama, rahvusvaheline kogukond peab aitama ning taastamise juures peab olema läbipaistvus. Me ei tohi lasta sellel muutuda vaid veel üheks kurvaks numbriks — nõuame õiglust ja vastutust. 😢
