Search

Archimedes oli oma tahvelarvuti taga, kui Rooma sõdur ta tappis. Kõlab loomulikult? Mitte eriti. Ja ometi võime just sinna jõuda, kui minevikku piisavalt „uuendame“. Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kord, et „aja paatina annab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevased esseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine võiks olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel liigume tollases ajas moodsate prillidega, mugavalt Uberis istudes, ilma hirmuta eksida — ehk ilma riskita, et me ei mõista tolle aja sõnu, mida oleks võinud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Aga mis oleks, kui võtaksime ka tolleaegsed ajalehed ja „uuendaksime“ need? Ja miks mitte teha tolleaegsetele reklaamidele rebranding, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is? Miks siin peatuda? Võiksime uuendada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedes tapeti Rooma sõduri poolt ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat tegi. Põhiidee jääb samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „uuenda“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teisiti selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme ees üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vana autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „uuendavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevasedEssees #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #UuendatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #EestiMaa #Estonia #Kirjandus #Ajalugu

Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning koos nendega arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kunagi, et „aja paatina lisab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevaesseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine oleks võinud olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel teeme selle jalutuskäigu tänapäevaste prillidega, mugavalt Uberis istudes, kartmata eksida — ehk kartmata mitte mõista tolle aja sõnu, mida oleks saanud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Mis oleks, kui võtaksime ka tolle aja ajalehed ja „ajakohastaksime“ need? Ja ehk peaksime ka tolleaegsed reklaamid rebrand’ima, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is. Miks siin peatuda? Võiksime ajakohastada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedese tappis Rooma sõdur ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat lahendas. Põhiidee jääb ju samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „ajakohasta“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teistmoodi selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme all üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vanemat autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „ajakohastavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevaEsseede #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #AjakohastatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #Kirjandus #Ajalugu

Maarja Vaino emphasizes that alongside the increasingly simplified culture and entertainment, it is important to maintain the habit of reading, which develops people's attention, empathy, and ability to understand complex texts, thus preventing the primitivization of society and the manipulation of individuals. (translated)

Marjane Satrapi, autor autobiograafilise graafilise romaani Persepolis, mis jutustab noore tüdruku sirgumisest Iraani islamirevolutsiooni ajal, lahkus 56-aastasena, jättes maha olulise jälje kirjanduses ja filmikunstis, sealhulgas Oscarile kandideerinud animafilmi samanimelise teose põhjal. #Persepolis #MarjaneSatrapi #NaineEluVabadus

Aivar Kull detailib artiklis, kuidas tehisintellekti genereeritud vääred väited Heiti Talviku luuletuste saksa keelsest originaalist paljastasid AI hallutsinatsioonide probleemi, mille tõttu tekkisid eksitavad, kuid keeleliselt ja kontekstuaalselt usutavad pseudofaktid. #tehisaru #HeitiTalvik #kirjandus