According to the study, modern school lessons should teach not only scientific facts but also their backgrounds, so that students can think critically and trust scientific knowledge in a post-truth era. #haridus #loodusteadus #meediakirjaoskus (translated)
Donald Trump called Elon Musk the "modern-day Thomas Edison" and awarded him the National Medal of Technology. #ElonMusk #Tehnoloogia #AmeerikaInnovatsioon (translated)
Elon Musk received a national science medal at the American Innovation Summit, where Donald Trump referred to him as "the modern Thomas Edison," and other prominent technology leaders and new scientific initiatives were also highlighted. #ElonMusk #Tehnoloogia #AmeerikaInnovatsioon (translated)
Juta Varjas, an official from the Estonian Health Board, confirmed that the outbreak of plague that occurred in Russia has not raised the risk level in Estonia, as all forms of the plague are treatable today and the safety level remains the same. #katk #tervis #Eesti (translated)
Archimedes oli oma tahvelarvuti taga, kui Rooma sõdur ta tappis. Kõlab loomulikult? Mitte eriti. Ja ometi võime just sinna jõuda, kui minevikku piisavalt „uuendame“. Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kord, et „aja paatina annab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevased esseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine võiks olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel liigume tollases ajas moodsate prillidega, mugavalt Uberis istudes, ilma hirmuta eksida — ehk ilma riskita, et me ei mõista tolle aja sõnu, mida oleks võinud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Aga mis oleks, kui võtaksime ka tolleaegsed ajalehed ja „uuendaksime“ need? Ja miks mitte teha tolleaegsetele reklaamidele rebranding, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is? Miks siin peatuda? Võiksime uuendada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedes tapeti Rooma sõduri poolt ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat tegi. Põhiidee jääb samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „uuenda“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teisiti selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme ees üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vana autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „uuendavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevasedEssees #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #UuendatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #EestiMaa #Estonia #Kirjandus #Ajalugu
Peaaegu igas kultuuris leidub vanemate autorite moderniseeritud väljaandeid ning koos nendega arutelusid õigekirja, sõnavara, toimetajamärkuste ja tänapäeva lugejale kohandamise üle. Üks antikvaar ütles mulle kunagi, et „aja paatina lisab väärtust“ ja võib olla see, mis eristab originaali odavast koopiast. Avan Constantin Noica „Pühapäevaesseed“, jõuan Humanitase 1992. aasta väljaande kirjastaja eessõnani ja loen, et „õigekirja on ajakohastatud“. Noica lugemine oleks võinud olla jalutuskäik läbi 1930. ja 1940. aastate. Selle asemel teeme selle jalutuskäigu tänapäevaste prillidega, mugavalt Uberis istudes, kartmata eksida — ehk kartmata mitte mõista tolle aja sõnu, mida oleks saanud lihtsalt joonealustes märkustes „tõlkida“. Mis oleks, kui võtaksime ka tolle aja ajalehed ja „ajakohastaksime“ need? Ja ehk peaksime ka tolleaegsed reklaamid rebrand’ima, et meie neuronid ei peaks liiga palju tööd tegema, nagu oleksime escape room’is. Miks siin peatuda? Võiksime ajakohastada ka ajalooõpikuid ja kirjutada, et Sürakuusa Archimedese tappis Rooma sõdur ajal, mil ta oma tahvelarvutis matemaatikat lahendas. Põhiidee jääb ju samaks, eks? Ainult ajastu kaob. Ja veel üks asi: miks matemaatikud Pythagorast ei „ajakohasta“? Nad võivad muuta tähistust. Nad võivad tõestust teistmoodi selgitada. Nad võivad isegi joonise veebis animatsioonina õpilaste silme all üles ehitada. Aga Pythagorase teoreem jääb Pythagorase teoreemiks. Kui me siis loeme vanemat autorit, miks mitte säilitada ka tema ajastu keel — ja panna tänapäevased selgitused märkustesse? Ja viimane küsimus Humanitasele ning ülikoolide kirjanduse ja filoloogia inimestele: kui tänased kooliõpilased teid mõnekümne aasta pärast # ja emoji’dega „ajakohastavad“, kas see meeldiks teile? #Humanitas #ConstantinNoica #Noica #PühapäevaEsseede #Archimedes #Pythagoras #Hashtag #Emoji #MrStorywise #AjakohastatudÕigekiri #KeeleAjalugu #20260920_1926 #Eesti #Estonian #Kirjandus #Ajalugu
Värske uuring tõestab, et Vana-Rooma teed olid palju käänulisemad, kui seni arvatud, märkides, et tänapäevased maanteed on märksa sirgemad tänu kaasaegsele tehnoloogiale ja pinnasetöödele, samas kui roomlased pidid kohandama oma teed looduse järgi ja enamik neist rajati kaldega, mis ei ületanud üheksa kraadi. #vanaRooma #teed #ajalugu
Tänapäeva süsteemi tõttu kasvab meile põlvkond inimesi, kelle vaimsete häiretega tegelemine jääb ravita, kuna tervishoiutöötajate madalad palgad ja puudulikud toetavad struktuurid takistavad laste ja noorte vaimse tervise teenuste kättesaadavust. #психическоездоровье #детскаяпсихиатрия #здравоохранение
Briti etenduskunstikollektiiv Conscript Theatre esitleb Narvas lavastust untitled [robot story], mis uurib sõda, droone ja roboteid, tuues lavale lahinguroboti, kelle mälestused on seotud tema loojaga, samas arutades fiktsiooni ja reaalsuse piire, kõneledes sõja tehnoloogiate igapäevasest kohalt ning nende mõjust tänapäeva ühiskonnale. #teater #robotid #sõda
Matemaatikute kogukonda on viimase aasta jooksul tabanud mitu olulist edusammust, sealhulgas tehisintellekti abiga lahendatud keeruline Navier-Stokesi võrrandite probleem, mis tõstatab muret tänapäeva panganduse ja krüptograafia üle. #matematika #tehisintellekt #NavierStokes
Tänapäeva laiemas ajaloos kehtestati Nõukogude Liidu kommunistliku partei keelustamine, kui pärast augustiputši tagajärgi astus Mihhail Gorbatšov tagasi ning Venemaa ülemkohus kinnitas selle otsuse, tunnustades parteid kuritegelikuks organisatsiooniks, samas kui parteile truud kuid hiljem loodud organisatsioonid tegutsetakse Venemaal ka tänapäeval. #Gorbatšov #NLKP #EestiAjalugu
Tõnis Saarts toob oma arvamusartiklis esile, et Eesti ei ole valmis muutusteks, mis tulenevad globaalsest geopoliitilisest, majanduslikust ja tehnoloogilisest ümberkujundamisest, ning rõhutab vajadust arendada uusi strateegiaid ja lähenemisviise, et toime tulla tõusvate sõjaliste ohtudega ja muuta majanduspoliitikat vastavalt tänapäeva väljakutsetele. #tehisintellekt #julgeolek #neoliberalism
Uuringud näitavad, et umbes 56 miljonit aastat tagasi toimunud äkiline kliimasoojenemine põhjustas metsade võrastike ulatusliku vähenemise enam kui poole võrra, ning teadlased hoiatavad, et tänapäeva kliimamuutused võivad viia sarnaste keskkonnakahjude ja ökosüsteemide hävinguni. #kliimakriis #co2 #paleotseeni-eotseeni_soojusmaksimum
Ukraina relvajõudude endine juhataja Valeri Zalužnõi rõhutab, et Venemaa on välja töötanud vastumeetmed peaaegu kõigile NATO peamistele relvasüsteemidele, mis kutsub üles liitlastest alliansi sõjalise doktriini radikaalse uuendamise ja kohandamise poole tänapäeva sõjapidamise vajadustega. #valeriZalužnõi #ukrainaSõjalineVõimekus #natoDoktriin
Teadlaste uuringud on näidanud, et neandertallaste geneetiline pärand, eeskätt kasvuhormooni retseptori muutused, mõjutavad tänapäeva inimestes lihasmassi ja kehaehitust, mille tõttu kannab vähem kui 10% inimestest geenivarianti, mis suurendab lihasmassi ja muudab keha anatoomiat. #neandertallane #kasvuhormoon #geenipärand
Artikkel käsitleb, miks üha rohkem Eesti noori osaleb Erasmus+ programmis, rõhutades, et õpiränne on tänapäeval tudengielu lahutamatu osa ja oluline investeering Euroopa ühtekuuluvusse. #Erasmus #õpiränne #noored
Sõjakirurg Tiit Meren kritiseerib suurhaiglate rajamise mõttekust Eestis, viidates Ukraina konfliktile ja sellele, et tänapäeva vaenlase tegevused ei arvesta enam traditsioonilisi sõjameditsiini reegleid. #sõjakirurgia #UkrainaSõda #HacksawRidge
Ma kirjutan, et Venemaa uued värvatud sõdurid võivad pärast rindele jõudmist ellu jääda keskmiselt vaid umbes 30 minutiks, sest tänapäeva sõjatehnoloogia, eelkõige droonide laialdane kasutamine, on muutnud lahinguvälja sedavõrd ohtlikuks.
Oxfordi ülikooli professor Peter Frankopan väidab, et Vene sõdurid võivad uuena rindele jõudmisel elus püsida keskmiselt vaid 30 minutit tänu tänapäeva sõjatehnoloogia, nagu droonide, kasutamise tõttu, mis muudab lahinguolud äärmiselt surmavaks. #veneukraina #droonid #sõduritevärbamine
Kristina Norman rõhutab, et ajalugu on pidev protsess, mis elab edasi meie kehades ja lugudes, ning tema lavastuses Kastepunkt uurib ta mineviku ja oleviku vastandumist isade mälestuste kaudu, tuues esile Nõukogude sõjaväe ja militarismi seoseid ka tänapäeva kontekstis. #Kastepunkt #Ajalugu #Teater
